Mis majaga võiks tegu olla?
Kesk-Eestis asuv mõis asutati 17. sajandi esimesel poolel ning see kuulus koos Jalametsa mõisaga Põltsamaa lossipiirkonda, mis oli Hermann Wrangelli valduses. 1640. a kuulus mõis Niels Dublerile ja Jalametsa Claus Brandtile. Mõisate reduktsiooniga läksid mõlemad mõisad riigile, kelle käes olid need veel 1780. aastal. Seejärel läks mõis Gustav Reinhold von Stackelbergi omandusse.
Aastatel 1801-1814 oli mõisa omanikuks Moritz von Engelhardt (1779-1842), temast sai hiljem Tartu Ülikooli mineraloogia-geoloogiaprofessor. Tema uurimusele toetudes leiti 1829. aastal Uuralist Venemaa esimesed teemandid, seniajani arvati, et teemante leidub vaid troopikamaades – näiteks Indias või Brasiilias. 1814. aastal pantis ta mõisad, , Koigi mõisa omanikule Johann Georg von Grünewaldt´ile (1763-1817). 1824. aastal nende lapsed abiellusid ehk Moritzi vanim tütar Alexandra Eveline abiellus Johann Georgi vanima pojaga. Peale Johann Georg von Grünewaldti surma läks mõis tema teisele pojale Otto Magnus von Grünewaldt´ile (1801-1890).
Peale Otto Magnus von Grünewaldti surma päris mõisa üks tema poegadest, Johann Georg von Grünewaldt (1835-1901). Johann Georg oli teenistuses suurvürst Konstantin Nikolajevitši juures husaarirügemendis leitnandina. Lisaks kuulusid talle ka Koigi ja Prandi mõis. 1862. aastal abiellus ta oma isa venna tütre Julie Elisabeth (Elsbeth) von Grünewaldt´iga. Elsbethi isa oli Esna mõisa omanik. Viimaseks mõisa omanikuks jäi nende poeg Otto Johann Werner von Grünewaldt (1866-1932). Tema õppis Kollmanni eragümnaasiumis Tartus ning seejärel Tartu Ülikoolis poliitökonoomiat. Tema abiellus 1894. aastal ja samuti oma isa venna tütrega, Aa mõisast pärit Jeanette Mathilde Elisabeth (Lisbeth) von Grünewaldt´iga.
Mõisa võõrandamise ajal oli mõisa suuruseks 2025 hektarit ning kuna mõisal võlgu ei olnud, siis maksti viimasele omanikule Otto Johann Werner von Grünewaldtile kompensatsiooniks ligi 30 000 krooni. 1921. aastal asus mõisahoonesse kool, koolis oli sel ajal õpilasi veidi üle 20 ning nende kasutada oli 6 ruumi mõisahoonest. Esimese Eesti Vabariigi ajal asus hoones ka postiagentuur. 1980. läks hoone aga põlema ning on siiani varemetes.
ɒllo ƨubiɘq ɒʞ diõv ƚƨʞɘƚ ,ɘႱʜiV
Kui olete vastuse kätte saanud, siis alles kohale jõudes vajutage EDASI