See mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval kuuluvad kunagise Koigi mõisa alad Järva valda Järva maakonnas.
1564. aastani oli Koigi Mäo mõisa küla. 1616. aastal andis Rootsi kuningriigi valitsus Koigi maad Jürgen Krüdener von Rosenbeckile, kes rajas ka Koigi mõisa. Pärast tema surma läks valdus Rootsi riigile tagasi. 1636. aastal läänistati maad Rootsi kindralile Lennart Torstensonile, kes müüs Mäo ja Koigi 1669. aastal Hans von Fersenile. Alates 1726. aastast oli mõis Adam von Stackelbergi valduses[1].
1758. aastal eraldas Adam Friedrich von Stackelberg oma väimehele Johann Adam von Grünewaldtile osa Mäo mõisale kuulunud maa-alasid, millest moodustus Koigi mõis. Johann Adam von Grünewaldt hakkas 18. sajandi lõpul mõisakompleksi rajama. 1771 valmis mõisa peahoone. Pärast tema surma 1792. aastal päris mõisa tema poeg Johann Georg von Grünewaldt, kelle valitsemise ajal toimus suur mõisahäärberi ümberehitus. 1817–1823 kuulus mõis Johann Georgi lesele Anna Christinele ning pärast seda nende pojale Otto Magnus von Grünewaldtile. 1836–1846 tegutses Grünewaldtide mõisas kodukool, kus õppisid mitmed tolleaegsete nimekate isikute lapsed. 1890–1901 kuulus mõis Johann Georg Ernst von Grünewaldtile ning aastast 1902 kuni riigistamiseni aastal 1919 kuulus mõis Otto Johann Werner von Grünewaldtile
Kui olete vastuse kätte saanud, siis alles kohale jõudes vajutage EDASI